Kitjutasin juba korra Toila VR kogemusest, kuid seda annaks oluliselt edasi arenda. Suvel on muidugi tore reaalses autentses keskonnas osa saada sajandi vanusesest arhitektuurist, kuid meie pika suusailmaperioodiga on kindlasti potentsiaal sama VR kogemust pakkuda mobiilselt: muuseum tuleb sinu juurde!
Vähestel inimestel on käepeävast VR prillid, kuigi näiteks mobiiliseadmele vastav hoidik maksab mõnikümmnend eurot - pone igapeävast rakendust. Teisalt kaob tavaekraanilt vaadates ka 360 kraadise ehk keravideo kasutajakogemus. Seega on lahendus tulle lõpptarbijale lähemale koos riistvaraga: näiteks kooliklassis toimuv tund VR-is, mille sisu ja seadmed rentida. Kui lasteaias on täiesti tavaline, et teatrit tullakse tegema rühma ruumi või aulasse, siis koolis tunnis VR vahendite saaks sama hästi kunasgist Pätsu suveresidentsi külastada. Ühine VR kogemus, mille eeludseks on tehniliselt veidi teistsugune lahendus, kui vabas õhus toimiv isklik liikumist arvestav, annab uued võimalused ühiseks aruteluks, emotsioonide jagamiseks ning õppetööks: õpetaja saab juhtida tähelepanu erinevatele detailidele arhitektuuris ja mujalgi ning lisada ajaloolise konteksti, et mõista mitte ainult kujutatavat objekti, vaid ka selle positsiooni Eesti arengus agraarmaast industriaalriigiks, milles oma roll on ka Ida-Viruaal Toila oru pargi lossil.
0 Comments
Leave a Reply. |
Janek PressMatemaatika-informaatika õpetajaks õppija Arhiiv
May 2021
Kategooriad |